Euroopa kohus: tööle sõitmine käib tööaja alla

Euroopa kohus otsustas, et töötajatel, kellel pole kindlat kontoripinda ja kes alustavad tööpäeva kodust, tuleks tööaja sisse arvestada ka see aeg, mis neil kulub esimese kliendi juurde sõitmiseks ja viimase kliendi juurest lahkumiseks. Seni ei olnud selline asi lubatud, vahendab The Independent.

See tähendab, et ettevõtted, kelle palgal on näiteks elektrikud, gaasipaigaldajad, hooldajad või müügiesindajad, võivad eksida Euroopa Liidu tööaja regulatsioonide vastu, kui nad otsustavad loobuda piirkondlikest kontoritest.

Selline otsus tuli kohutasjas, mis puudutas Hispaana turvasüsteemide ettevõtet Tyco. Kuigi ettevõtte töötajate käsutuses on firma sõidukid, millega liigutakse ühest töökohast teise, on läbitavad vahemaad väga erinevad ja mõnikord võtab õigesse kohta jõudmine aega kuni kolm tundi.

Kohtuotsuses viidati, et töötaja ei ole süüdi, kui ta peab kodust otse kliendi juurde sõitma. "Asjaolu, et töötajad alustavad ja lõpetavad teekonna oma elukohas, tuleneb otseselt tööandja otsusest piirkondlikud kontorid kaotada, mitte töötajate endi tahtest," seisab otsuses.

Euroopa kohus leidis, et kui töötajad peavad kannatama oma tööandja valikute pärast, läheb see vastuollu direktiivi eesmärgiga kaitsta töötajate ohutust ja tervist, mille hulka kuulub ka vajadus garanteerida töötajatele minimaalne puhkeaeg.

Suurbritannia ettevõtete juhtide instituudi esindaja Allie Renison ütles CNBC-le, et selline otsus üllatab ja paneb muretsema paljusid Suurbritannia ettevõtteid, eriti avalikus sektoris, kus jälgitakse seadusi väga täpselt. "Arusaam, et hommikul kliendi juurde sõitmiseks kuluv aeg tuleb arvestada tööaja hulka, läheb väga kaugele seaduse eesmärgist," leidis Renison. Tema hinnangul piinab Euroopa kohus ettevõtteid kogu Euroopas.

Kohutotsuse tagajärjed võivad olla märkimisväärsed. Rahvusvahelise advokaadibüroo Paul Hastings LLP partner Suzanne Horne ütles pressiteate vahendusel, et otsus jõustub kohe ja tööandjatel pole muud valikut, kui kuuletuda. "Lisaks palgakuludele tekivad küsimused ka selle kohta, kuidas see mõjutab töötaja õigust igapäevastele puhkepausidele ja maksimaalselt 48tunnise töönädala pikkust, samuti teisi tööandja kohustusi, nagu reisikulude katmine," kirjeldas Horne.